Lapse arengu korraldus

 

LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE KORRALDUS

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on planeeritud ja korrapärane tegevus, mille eesmärk on laste eripära väljaselgitamine ja nende arvestamine õppe- ja kasvatustöö planeerimiseks.
Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
Lapse arengu hindamiseks on väljatöötatud eeldatavate oskuste kriteeriumid vastavalt lapse vanusele. Selle alusel koostatakse igale vanusele arengukaart.
Arengukaart täidavad rühmaõpetajad koostöös lasteaiaspetsialistidega (liikumis- ja muusikaõpetaja, eesti keele õpetaja) kaks korda aastas: jaanuaris ja mais.
Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
Lasteaia Sinilill pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
Üks kord õppeaastas (kevadel) viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:
1) annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.


ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS


Erivajadustega laps on laps, kes vajab oma arengus abi seoses mitmesuguste häiretega tema vaimses või füüsilises arengus, või seoses kultuuriliste või keeleprobleemidega.

Erivajadustega lastele on lasteasutuses loodud tingimused kasvamiseks sobitus- ja tasandusrühmas koos teiste lastega.
Sobitusrühma lisaks erivajaduseta lastele võetakse rühma keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- või autismispektri häirega lapsi.

Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.


LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.